MTÜ Saare Rannarahva Selts (SRS) eesmärk on kohalike elanike, ettevõtjate ning suvesaarlaste huvide kaitsmine Saaremaa ja Sörve lääneranniku tuule-elektrijaamaks muutmise plaani juures. Rannale liiga lähedal paneksid hiigeltuugenid ohtu rannarahva elu, tervise, vara ja traditsioonid. SRS mitte ei vastandu meretuugenitele, vaid pooldab nende rajamist sobivamasse, saarlaste elukeskkonna jaoks ohutusse kaugusesse, min 50 km kaugusele rannast. Meres ruumipuudust pole. 

Siin lehel (vt teemavalik ülal) saad tutvuda hiigeltuugenite plaanide ja kaasnevate ohtudega. Juhul kui meie endi riigiaparaat ega kohtuvõim meid kaasnevate ohtude eest ei kaitse, tuleb meil otsida abi rahvusvahelistest põlisrahvaste õigustest, mida on tunnustanud ka meie Eesti Vabariik.

Selle plaanitava A2 tööstuspargi kahjulikud mõjud loodusele ja inimestele (vt ohud ja uuringud) ulatuks tuugeneist ca 45-50 km kaugusele.  Valitseva läänetuule tõttu hõlmaks mõjutusala kogu kaardil nähtavat Lääne-Saaremaad,  sealhulgas Kuressaare linna.  

Tänase seisuga saaks siiaplaanitust valmimisel maailma suurim meretuugenite tööstuspark. See algaks kaldast ca 11 km kauguselt ning hõlmaks ligi 1400 km2 mereala (võrdluseks - Saaremaa kogupindala on ca 2700 km2). Tuugenid oleks ca 310 - 400 m kõrgused (seega nähtavad vähemalt 63 km kaugusele) ja neid on plaanitud  584 tk.  Neist moodustuks Tallinna telemasti kõrgune pööritav sein, mis domineeriks ca 80 km laiuse katkematu müürina kogu Saaremaa lääneranniku merevaates, Tagamõisast ja Vilsandist kuni Sõrve tipuni, paistes ära ka Abrukale ja Kuressaarde. 

Pirita teletorn (kõrgus 314 m, kohvikuplatvorm 170 m) pildistatuna 11 km kauguselt selle kõrguse võrdlemiseks 310 m tuugenitega    

Saare Rannarahva Seltsi mureks on mõjud, mida avaldaks Saaremaa läänerannikule kavandatava hiigeltööstuspargi ligi 600 tuugeniga kaasnev madalsagedus- ja infrahelimüra, visuaal- ja valgusreostus, mikroklimaatilised muudatused, nanoplastide reostus, mereelustiku, linnustiku ja nahkhiirte häiringud, mõju meresetete liikumisele, kalapüügile, turismile, tööhõivele, väikesadamate jätkusuutlikkusele jne, jms. Kokkuvõttes seaks rannikule nii lähedal asuv tööstuspark küsimärgi alla Saaremaa lääneranniku traditsioonilised eluviisid ning kohaliku elu ajaloolise järjepidevuse aladel, mis jäävad hiigeltuugenitest ca 45 km raadiusesse. Reeglina ei lubata mujal Euroopas suuri tuugeniparke rannikule lähemale kui 50 km. Näiteks asub maailma senine suurim meretuugenite tööstuspark (Hornsea 1/2) umbes 120 km kaugusel Inglismaa idarannikust.

Eesti meretuule-tööstusparkide nimivõimuseks on kavandatud kokku 7 GW. Võrdluseks on praegu Eestimaal kõiki erinevaid elektritootmise seadmeid kokku nimivõimsusega ca 2 GW ning kogu Eesti senine ajalooline hetketarbimise maksimum on 1,6 GW, ehk üle nelja korra väiksem kavandatavast võimsusest. Seega plaanitakse tööstusparkide elektritoodang liikuma Eestist välja (kasumitest rääkimata). Siia jääks vaid häiringud ja reostus, mis tähendab et arenduskava on kokkuvõttes Saaremaad ning kogu Eestit kahjustav neokolonialistlik projekt. Kõige arrogantsemate kavade teostumisel tuleb Eesti maksumaksjail sellele tuuleärile veel 2,65 miljardit eurot toetusi peale maksta (miljonid ja miljardid on hoomamatud numbrid, kuid võrdluseks - miljon sekundit = 11,5 päeva aga miljard sekundit = 31,6 aastat). Ja kuigi elektri hinnakujundus käib läbi börsi, räägivad asja õigustajad seejuures elektrihinna langusest! 
 
Aga põhiline on, et peale välismaiste arendajate priskemate kasumite pole mitte ühtegi põhjust, miks peaks lubama antud tööstuspargi rajamist lähemale kui 50-60 km rannikust, kust häiringud meie kohalikku elukeskkonda kahjustama ulatuvad. Seltsi sihiks on, et soov säilitada kohalikele nende vääriselupaik ja kogu Eestimaale siinne looduskeskkond ei jääks alla võõrkapitali neokolonialistlikele ärihuvidele. Kaugemal meres on selliste projektide arendamiseks ruumi küllaga. 

Siinsel veebilehel saavad huvilised tutvuda Saaremaa lääneranniku planeeringute dokumentatsiooni, kirjavahetuse ja seonduvate kohtuasjadega, hiidtuugenitega kaasnevate erinevate keskkonnamõjudega, vastavate uuringutega, meediakajastustega ning muu seonduvaga. Leht ise on pidevas uuenemises. Vaata teemavalikute sisukorda lehe päises.

Seda lehte peab üleval Saare Rannarahva Selts.
Meiega ühenduse võtmiseks, meie tegevuse toetamiseks ja meiega liitumiseks leiad infot siit.
 Meie FB-lehe aadress on https://www.facebook.com/groups/1563280704064522 


Mida siia plaanitavad meretuugenid endist kujutavad?
Võrdluseks: Sõrves Salme 3 MW võimsusega Eleon 3M116 tuugenil on kõrgust 122 m ja rootori läbimõõt 116 m. Salme väiksemate tuugenite kõrgused on 63-75 m ja rootorite diameetrid 39-44 m.  Kuivastu sadamast vaadates on üle suure väina Virtsu poolt paistvad tuugenid ca 11 km kaugusel ja need on kõrgusega kuni 85 m, so ca 3,5 korda madalamad, kui siia samuti rannast 11 km kaugusele planeeritavad.

Suuruste võrdlemisel on oluline mõista, et kui ühe tuugeni kogukõrgus on teisest näiteks 2 korda suurem (nt 150m ja 300m), siis tuugeni tiiviku tööpindala, võimsus, visuaalne reostus, IH müra jms kaasnevad nähud on 300 meetrisel mitte 2 korda, vaid min 4 korda suuremad, kui 150 meetrisel. See tuleb ringi pindala kasvamisest raadiuse ruudu järgi (S=π*r^2), kus pindala S on tiiviku kogutööpindala ning raadius r ühe tiivikulaba pikkus. Kui 150 m tuugeni puhul (tiivikulaba pikkus 62 m) S =3,14*(62*62)= ca 12 000 m^2 , siis 300m tuugenil (tiivikulaba pikkus 130 m) on S =3,14*(130*130)= ca 53 000  m^2. Seega on 300 m tuugen 150 meetrisest mitte 2 korda, vaid enam kui 4 korda võimsam. Just seepärast on investorid huvitatud mõõtmete võimalikult suureks ajamisest, sest ühe 300 m tuugeni ehituskulu võrdub ca kahe 150 m tuugeni ehituskuluga, kuid annab enam kui nelja 150 m tuugeni tootmisvõimsuse.

Misasi see tuugen üldse on, vaata siit. Kui palju erinevad elektritootmis-tehnoloogiad ressursse vajavad vt siit. Teavet tuugenitega elektri tootmisest Eestis on siin. Üldistest insener-tehnilistest väljakutsetest siin, siin ja siin. Lühiülevaade 2023 a Kuressaares toimunud Euroopa tuugeniparkide arendajate kooskäimisest siin.  

Vahel väidetakse et Taanis jne on suuri tuugeniparke küll ja pole häda midagi. Milline on "suur"?

Lisaks meretuugenite tööstuspargile võidakse tuugeniparke kavandada ka Saaremaa maismaale.
Joonis Saaremaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõust:


TÄPSEMAT INFOT JA MATERJALE LEIAD,  KLÕPSATES ÜLAL PÄISES VASTAVAL TEEMAPEALKIRJAL 
Ajalugu kipub korduma. Jälle tuuakse saarlastele Euroopast kõrgete tornidega majandusõitseng koju kätte.


 Seda lehte peab üleval Saare Rannarahva Selts.