planeeringuALADe,  HOONESTUSLUBADE,  arendajate jms info 

Ülalt valikust on planeeringualade info leitav järgmise alajaotuse järgi:
0 -       Eesti merealade riiklik üldplaneering, mis kogu siinset arendustegevust reguleerib;
1 -      SWE - ca 100 tuugenit, Saare Wind Energy (Hollandi kapital) projekt, KMH kinnitatud;
2 -      ELWIND - ca 100 tk, Eesti/Läti riiklik projekt müügiks, KMH programmi koostamise järgus;
3 (ja 4) - Saare 2 (1 ja 2) - ca 160 tk, Deep Wind Offshore (Norra), taotlemas hoonestusluba (HL);
5 -       Saare 1 - ca 50 tk, Oxan Energy (Prantsuse kapital) ujuvtuulikud, H2 jms; HL taotlemas;
6 -       Saare 6 alale soovib laieneda SWE arendusprojekt (vt nr 1);
7 -       SW14 - 46 tk ja SW 15 - 34 tk,  Sunly Wind (Inglise/Prantsuse kapital) HL taotlemise järgus;
8 -       Saare 3 - 14 tk, Saaremaa Roheenergia (kapitali päritolu avalikustamata), HL taotlemas;
9 -       Saare 7 - 80 tk, Utilitas Wind OÜ, hoonestusloa taotlemise järgus;
330 kV liin -   Eleringi kava ehitada läbi Saaremaa topeltliin (Eesti-Läti 4. ühendus+tuulepargid); 
Eesti-Läti ühendus - Eleringi kava luua tuuleparkide energia eksportimist võimaldav merekaabel;
SMÜPSaare maakonna ja Saaremaa valla üldplaneering (maismaatuugenitest ja el.trassidest).

Seega kokku praegu plaanides 584 tuugenit võimsustega ca 20 MW/tk = ca 11 GW koguvõimsust.
Lääne-Saaremaa randa plaanitav tööstuspark oleks tänase seisuga maailma suurim meretuugenite park - ligi 600 tk kuni 400 m kõrgusi tuugeneid. Nendele lisanduks Saaremaad läbiv 330 KW topeltõhuliin ning Saksamaa suunas kulgevad merekaablid, mis ulatuksid Lätimaa rannani.

(Hoonestuslubade ja -taotluste kaart on saadaval selles portaalis)

* Lühiülevaade tuugeniparkidele erinevates Euroopa riikides kehtivatest tingimustest  siin.

* Kliimaministeeriumi tellimisel valminud „Tuuleparkide mõju võrdlev analüüs ja juhend mõjuhindajatele“ - võrdlev analüüs Taani, Soome, Saksamaa, Läti ja Leedu mere- ja maismaatuuleparkide keskkonnamõju hindamist puudutavatest õigusaktidest, normidest, metoodikatest, juhenditest ja praktikast, sh välisõhus leviv müra, madalsageduslik müra (infraheli), vibratsioon ja varjutamine. Tegu on lisaga kavandatavale tuugenite keskkonnamõjude hindamise juhendi eelnõule.