Siin klõpsates pääsed vormile, kus saad SAAREMAA PÕLISRAHVA LIIKUMISEGA LIITUDA


Siin klõpsates pääsed toetama Saaremaa põlisrahvast PETITSIOONI ALLKIRJASTAMISEGA


Kohalike elanike huvide kaitsmiseks tuleb meil abi otsida Põlisrahvaste õigustest.  

Igal põlisrahval on oma elavate ja juba lahkunud esivanemate kaudu katkematu side oma maaga. Oleme esivanemailt pärinud vastutuse oma maa eest - kohustuse kaitsta ja hoida seda maad. Samuti võõrandamatu õiguse otsustada ise oma eluolu korraldamise üle selle maa peal (millest tuleneb üldtunnustatud kohaliku omavalitsemise printsiip). 

Ka Saaremaa kihelkondade põliselanikel lasub vastutus olla kohaliku põlisrahva püsimise kandjaiks, seistes esivanemailt päritud kultuuri- ja loodusväärtuste säilimise eest ning andes need edasi tulevastele põlvedele - et me esivanemate pärand saaks kesta läbi aegade. See on võimalik seni, kuni me saame ise otsustada, mis meie maal ja selle randadel toimub. Kuni kõik mis siin toimub, sünnib vaid meie teadliku ja informeeritud nõusoleku alusel. Kuni me ei luba oma esivanemailt päritud kultuuri- ja loodusväärtusi rikkuda või lausa hävitada. 

Tänaseks on Lääne-Saaremaa sattunud olukorda, kus Hollandi, Inglismaa, Saksamaa, Norra, Poola, Taani ja Prantsusmaa suurkapitalile kuuluvad firmad tahavad meie vääriselupaika – meie esivanematelt päritud maad ja mereranda - muuta maailma suurimaks tuule-energia tööstuspargiks. Tahavad toota elektrit Lääne-Euroopa turule, viies kasumid koju ning jättes kaasnevad kahjud siia, meie looduse ja inimeste kanda. Selleks on oma nõusoleku andnud Eesti riigivõim, kuigi pole kohaliku rahva teadlikku ja informeeritud nõusolekut selleks saanud ega isegi küsinud. Seetõttu oli Saare Rannarahva Selts sunnitud kohalike elanike ja looduse kaitseks kohtusse pöörduma. Asi on tänaseks otsaga Riigikohtus, kuid lootus leida riigivõimu omavoli vastu kaitset riigivõimu reeglite järgi tegutsevalt kohtuvõimult pole just liiga suur. On aeg kohalike kaitsmiseks rahvusvahelise õigusemõistmise poole vaadata.  

Põlisrahvaste õiguste kaitseks on rahvusvaheliselt kehtestatud reeglid, mida on tunnustanud ka Eesti Vabariik ning mille kolm olulisemat alusdokumenti on:

1) ÜRO Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 27.06.1989 Põlisrahvaste ja hõimurahvaste Genfi konventsioon ILO 169;

2) ÜRO  07.09.2007 Põlisrahvaste õiguste deklaratsioon;

3) Euroopa Parlamendi 03.07.2018 Resolutsioon maailma põlisrahvaste õiguste kohta.  

Rahvusvaheline õigus kaitseb kõiki põlisrahvaid. Kuid ühtegi rahvast ei saa põlisrahvana määrata keegi teine, kui seesama rahvas ise. Selleks peab muidugi sobima mitme geograafilise, ajaloolise ja juriidilise eelduse raamidesse. Meie, saarlased, sobime nende tingimustega. 

Kes täpsemalt saab antud põlisrahva liikmeks olla, selle määrab samuti põlisrahvas ise. Eesti Põlisrahvaste Koostöökogu soovitab arvestada inimese kuulumist/liitumist põlisrahva hulka meie traditsiooniliste kihelkondade kaupa, võttes aluseks järgmised tingimused:

1) tema esivanemaist vähemalt üks pärineb antud kihelkonnast hiljemalt aastast 1924 (mil kihelkonnad kaotati);

2) tema mõlemad esivanemad pärinevad mõnest muust Eesti kihelkonnast hiljemalt aastast 1924 kuid ta ise on vähemalt 15 aastat järjest elanud antud kihelkonnas ja/või ta omab lapsi kaasaga, kes kuulub antud kihelkonna põlisrahva hulka;

3) teda soovib antud kihelkonna põlisrahvas ise endi hulka arvata, sest ta kogu oma olemise ja kõigi tegemistega on tõestanud enda kuulumist antud kihelkonna kogukonda.

Et määrata end rahvusvahelise õiguse subjektiks põlisrahvana on vaja rahva enese tahet ja organiseerumist. Alustame kihelkondade kaupa ning asume siis ühiselt maakondade ja kogu Eestimaa mastaabis edasi tegutsema. Vaata LISAINFOKS

Siin klõpsates pääsed vormile, kus saad SAAREMAA PÕLISRAHVA LIIKUMISEGA LIITUDA

Saare Rannarahva Selts
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------


Milleks meile põlisrahva õigused?
Virulane Rando, veebiplatvormi Maarahvas.ee asutaja
24/07/2024 (lühendatud tekst)

Meie esivanemad on aastatuhandeid kestnud kõikide võõrvõimude ja riigikordade kiuste. Trotsides näljahädasid, ületades pärisorjuse ikke ja võideldes veriseid sõdasid on nemad pärandanud meile võimaluse elada siin Maal. Nemad on läinud kaduvikku aga meie oleme siin. Nüüd on meil nende lugematute põlvkondade ees kohustus kaitsta seda Maad rüvetamise eest ja võidelda oma järeltulijaile välja parimad tingimused. Meil on täna olemas ka teatav piiritletud tegevusvabadus, kuigi riiklik - Maade ülene - otsustusõigus on enesekolonisatsiooni teele eksinud riigieestlastest koosneva valitsuse käes. Põlisrahva õigused aitaksid kohalikel taastada oma otsustusõiguse omaenese Maade üle.

Millele saaksime Eesti Maade põlisrahvaste organiseerumisel toetuda? On oluline mõista, et põlisrahva õigused saavad kohalduda vaid rahvale, kes on teostanud vastava enesemääramise. ÜRO Põlisrahvaste õiguste deklaratsioon ütleb:
Artikkel 3:
Põlisrahvastel on õigus enesemääramisele. Sellest õigusest tulenevalt määravad nad vabalt oma poliitilise staatuse ja suunavad vabalt oma majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut.
Artikkel 4:
Kasutades oma õigust enesemääramisele on põlisrahvastel õigus autonoomiale või omavalitsusele oma siseasjade ning autonoomsete funktsioonide finantseerimise viiside ja vahendite osas.

Seega baseerub autonoomia õigus enesemääramise õigusel. Enesemääramine on aga konkreetne protseduur, mille kohalik rahvas peab ühiselt teostama. Õiguste saamiseks ei piisa vaid sellest, et rahvahulk deklareerib end põlisrahvaks. Enesemääramine tuleb teostada vastavalt rahvusvahelistes dokumentides esitatud nõuetele.

Kes see põlisrahvas siis on?
1989. aasta Põlisrahvaste ja Hõimurahvaste konventsiooni kohaselt on põlisrahvas see, kes on säilitnud omanäolised sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised tunnused, mis erinevad riigis domineeriva ühiskonna omadest. Näiteks meil Virulastena on selgelt erinevad arusaamad sotsiaalsetest ja kultuurilistest normidest, parimast võimalikust majandusmudelist ning ka poliitiliste otsuste vastuvõtmise protsessidest, kui need on juurtetul "riigieestlaste" ühiskonnal (või selle riigikogul/valitsusel), mis täna domineerib nii Virumaal kui teistel Eesti maadel.

Ka põlvnemise nõue on palju segadust tekitav. Põlisrahvaks on üldlevinud määratluse järgi nende järeltulijad, kes asustasid mõnda riiki või geograafilist piirkonda enne, kui sinna saabusid teised, muu kultuuriga või etnilise päritoluga inimesed. Tihti on uued tulijad saanud piirkonnas domineerivaiks läbi vallutuse, okupatsiooni, koloniseerimise, (ümber)asustamise vms. Siingi on olemas teatav paralleel virulaste, saarlaste, läänlaste, võrokeste jt Maarahvaste ning juurtetute nn riigieestlaste vahelises suhtestumises. Viimaste kohta võiks öelda, et nemad on saanud siinsete põlisrahvaste Maadel domineerivaks rahvaks läbi mitmete eelnimetatud viiside (okupatsiooni, asustamise ja enesekolonisatsiooni) pikaajalise kombineerumise.  

Põlisrahvaste mitmekesisuse tõttu ei ole kasutusel ühest ametlikku põlisrahva definitsiooni. Selle asemel kasutatakse põlisrahvaste identifitseerimise meetodit, mille järgi vastab põlisrahvas järgmistele omadustele:

Põlisrahvas on keegi, kes on
*teostanud enesemääramise põlisrahvana indiviidide tasandil & indiviidid on omaks tunnistatud põliskogukonna tasandil.
*säilitanud ajaloolise järjepidevuse oma eluala koloniseerimise ja/või võõrasunduste rajamise eelse ühiskonnakorraldusega;
*eluliselt tugevalt seotud oma territooriumiga ning ümbritseva looduse ja loodusvaradega;
*domineerivast erineva sotsiaalse, majandusliku ja/või poliitilise süsteemiga;
*omapärase keele, kultuuri ja uskumustega;
*ühiskonnas mittedomineeriv rühm.
*otsustanud säilitada ja taastoota oma esivanematelt päritud keskkonda ning eluviisi omanäolise rahva ja kogukonnana.

Seetõttu on kõigi Eesti Maade põlisrahvaste organiseerumisel sisulise tähtsusega ka viited enam kui 800 aastat vanadele lepingutele, mis on sõlmitud meie Maade rahvaste nimel (mitte "riigieesti rahva" nimel). Need näitavad, et Eesti Maadel elasid end eraldi Maade rahvasteks pidavad rahvad, keda ka võõrad suurvõimud (nt Rooma Paavst, Taani kuningas jt) sellistena tunnustasid, pidades vajalikuks nendega eraldi lepingud sõlmida. Seda arvestades oleme ka Maarahva Platvormi liikmestaatuse saamisel üheks põhiliseks nõudeks seadnud vastastikuste tunnustamise olemasolu igal tasandil – nii indiviidide, kihelkondade kui Maade (maakondade) tasandil.

Meie tegevus Maarahva Platvormil lähtub ajalooliselt eksisteerinud Eesti Maade liitude konföderatsiooni mudelist, mida soovime taaselustada ja kasutusele võtta praeguse tsentraalselt juhitava Eesti unitaarriigi mudeli asemel. Põlisrahvastena organiseerumisel oleme võtnud aluseks Eesti Maade rahvastele omase ajaloolise geograafilise jaotuse, mille põhjal esialgselt ka kogu Eesti vabariigile suurriikide poolset tunnustust otsiti. Selles jaotuses koosneb Eesti erinevatest Maadest ja need omakorda kihelkondadest. Sama struktuuri soovime kasutada põlisrahvastena poliitilisi otsuseid tehes, et anda seeläbi otsustusõigus kohalikele. Sest kohalike põline elukeskkond ja elukvaliteet on täna võõraste huvides tehtavate hiigel-arenduste mõjul kõige teravama löögi all.

Organiseerunud põlisrahval on võimalus jõuda enda olemasolu ja seeläbi ka oma õiguste tunnustamiseni. Kui on saavutatud kriitiline mass liikmeskonna (kihelkondlike tuumrühmade liikmete) ja toetajate näol, võimaldab see meil oma seisukohti ühiskonnas tõsiseltvõetavalt kehtestada. Meie ignoreerimine muutuks naeruväärseks.

Laialdane ühiskondlik toetus ja organiseeritus ning kihelkonna- ja maarahvaste vaheline koostöö võimaldab vajadusel ka efektiivset vägivallatut vastupanu organiseerida, peatamaks põlisrahvaste jaoks ilmselgelt kahjulikke, võõraid huve teenivaid projekte. Ühtlasi on meil, organiseerunud põlisrahvastel, õigus autonoomiale. Muidugi ei tähenda see, nagu vastanduks põlisrahva liikumine Eesti Vabariigile või nagu taotleks me separatistlikke sihte. Vastupidi - peremehetunde taastamine on ka patriotismi ja kaitsetahte peamine eeldus. Aga perememees peab saama ise otsustada, millist majandamist ta omas kodus näha soovib või mil viisil ning kes selles osalevad. 

Igal eestlasel tasub lisaks riigikodaniku staatusele teadvustada, milliste siinsete põlisrahvaste hulgast, mis Maalt ja mis kihelkonnast pärinevad Sinu esivanemad, millisesse perekonda, sugukonda ja hõimu Sa oma perega kuulud. Selle teadvustamine on huvitav otsinguteekond, kus pole õigeid või valesid vastuseid. On nii, nagu Sina tunned. Leia oma kodukihelkond ja anna liitumistaotlus sisse. Mida rohkem on inimesi, kes teadvustavad enese kuuluvust mõne Maa kihelkonna põlisrahva hulka, seda elujõulisem ja jätkusuutlikum on kogu Eesti tervikuna.

Jõudu ja sihikindlust!



Eesti
Vabariigi jurisdiktsiooni alusel territooriumil elavate põlisrahvaste õiguste deklaratsioon: