Inimeste ja loomade elule ja tervisele on kestev madalsagedus- ja infrahelimüra ohtlik. Tuugenid on aga eriti võimsad madalsagedus- (20 - 200Hz) ja infraheli (0,1 - 20 Hz) mürareostuse allikad.

Joonisel on märgitud helisageduste vahemik (800-7000 Hertsi), kus inimeste kuulmine on kõige parem (dBA erinevus= 0dB). Sellest oluliselt madalamaid (infraheli) ja kõrgemaid (ultraheli) sagedusi inimkõrv enam helina ei kuule. Siiski enamiku loomade ja inimeste kehaorganid, sisekõrv ja psüühika reageerivad infrahelile, kuigi ei taju seda helina. Üksikud liigid (nt vaalad ja elevandid) suudavad hästilevivat infraheli ära kasutada, et ka ülipikkade vahemaade taha signaale saata.

Töötav tuugen on madalsageduslike helide (MSH) ja infraheli (IH) genereerimisel üks võimsamaid tehnilisi seadmeid. Müra genereerivad tuugenite labad, mis keereldes ja ka torni eest möödudes tekitavad õhu kokkusurumisega lööklaineid. Liikuv õhulööklaine ongi definitsiooni järgi heli ehk hääl, kuid tuugenite tekitatatud helilainetest on enamuse võnkesagedused nii madalad, et inimkõrv neid häälena ei taju (lähemal kuuleme ehk vaid õrna "vuhh-vuhh" heli). Küll aga reageerib madalatele võnkesagedustele inimese keha, nii et pikem viibimine vastava helireostuse keskkonnas kutsub enamikel inimestel esile nn „tuulegeneraatori sündroomi“  ja/või kroonilisi vibroakustilisi haigusi (vt neist allpool). Mõne üksiku töötava tuugeni läheduses polegi mõju liiga suur. Asi muutub hulluks, kui korraga on töötamas suur hulk tuugeneid, mistõttu nende poolt tekitatavad helilöögid hakkavad omavahel resoneeruma ja võimenduma. 

Mitmetest tuugenitest koosnevatest gruppidest soovitatakse MSH/IH müra tõttu hoiduda vähemalt 40 km kaugusele (esitlus soome parlamendile). Ka metsloomad püüavad sellise müra mõjupiirkonnast lahkuda. Müra levipiiriks on mõõdetud kuni 90 km. Inglased on sellega ilmselt tõesti arvestanud (tuugenid rannast 120km). Nüüd ei rajata enamikus Euroopa riikides enam tuugeneid lähemale kui 50 km rannast. Saaremaa rannikul planeeritakse tuugenipargi kauguseks vaid 11 km. Poleks normaalne, kui kahjulik mõju kohaliku rahva tervisele selguks alles peale tööstuspargi rajamist, nö inimkatsete käigus. Euroopas on juhuseid, kus inimesed on sunnitud tuugenite IH müra tõttu omad kodud hülgama. Kahjuks üritavad kõik arendajad keskkonnamõjude hindamisel MSH/IH-müra ignoreerida, et võiks tuugeneid inimasustustele lähemale ehitada.

Kõrvale kuuldamatu IH müra eest enda kaitsmine müratõkke rajamisega on praktiliselt võimatu. Taolise müratõkke paksus peaks mõjumiseks olema helide lainepikkusega (λ) samas suurusjärgus (λ=v/f, kus v on helikiirus ca 333m/s ja f on sagedus Hz).  Aga näiteks sagedusel f=1Hz peaks selle jaoks vajaliku seina paksus olema lausa (333/1=)333m; 3 Hz puhul 111m või näiteks MSH 200 Hz puhul 333/200=1,6m. Samal põhjusel ei suuda nt tantsuklubide ega rullnokkade bemarite seinad summutada muusikalisi bassihelisid, kuigi ülejäänud helid väljapoole kuuldavad ei ole. Igasugune heli levib aga eriti hästi ja kaugele vees ning veepinnal peegeldudes. Mida madalam helisagedus, seda kaugemale. 

Eesti seadusandlus lubab täna MSH/IH müra määramisel kasutada selle helirõhu mõõtmisteks standardeid, mis on mõeldud just kuuldava müra mõõtmiseks ning võivad seepärast näiteks 10 Hz sagedusega müra mõõtmisel anda tegelikust enam kui 70 db madalama näidu, st näitavad infraheli mõõtmisel 10 astmel 7 (10 miljonit korda) tegelikust tasemest madalamat helirõhku (vt ka Infrasound Exposure: High-Resolution Measurements Near Wind Power Plants). Põhjenduseks sellele tuuakse asjaolu, et "infraheli ei ole kuuldav". Kõrvale kuuldamatu infraheli kahjulikku mõju inimese ja teiste elusolendite organismidele Eesti praegused standardid kahjuks ignoreerivad.

Vt veel lisainfot ja uuringuid:

1. Tuugenite madalsagedus- ja ifrahelimüra võimalikust tervisemõjust -  loomkatsete tulemustest, inimeste „tuulegeneraatori sündroomist“  ja kroonilistest vibroakustilistest haigustest. Maailma erialase kirjanduse kokkuvõte Dr Antti Kukkela ettekandena siin slaididel koos allikaviidetega

2. Nina Pierponti (USA) uurimus - aruanne tuugenite müraväljas elavate inimeste kaebustest, 
raamatu tõlge eesti keelde: "Tuulegeneraatori sündroom"  ja sama raamatu lühitutvustus:
https://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/Tuulegeneraator.pdf

3. Ühe maailma tunnustatuima erialateadlase Mariana Alves-Pereira (Hispaania/USA) videoloeng madalsagedus- ja infrahelimürast ning nende mõjude uuringutest (inglise k)

4. Infraheli teemaline esitlusraport Soome parlamendile (soome k slaidid): https://www.eduskunta.fi/FI/vaski/JulkaisuMetatieto/Documents/EDK-2018-AK-217416.pdf
5.  Infraheli teemaline telefilm (eestikeelse automaattõlke võimalusega) Saksa telejaamalt ZDF, helindatuna inglisekeelseks "Infrasound caused by Industrial Wind Turbines" :   

6. Infraheli sõjalisest kasutamisest (vaenlase elavjõule hirmu, apaatia, iivelduse jms tekitamiseks) Patenteeritud relvasüsteemi näide:  https://patents.google.com/patent/CN103162576A/en
7. Infraheli kasutamisest õudus- ja põnevusfilmide helitaustas, et tekitada kinokülastajais lühiajalist ärevuse-, hirmu- ja ängistusetunnet: https://www.athlonoutdoors.com/article/infrasound-the-hidden-horror-movie-sound/

8. Infrasound From Wind Turbines - Threat to the Biodiversity (The epoch times)

9. How-Does-Wind-Turbine-Noise-Affect-People.pdf

10. Infrasound - Brief Review of Toxicological Literature.pdf

11. Myra_moju_tervisele.pdf

12. Infrasound and low frequency noise from wind turbines: exposure and health effects.pdf

13. wind-turbine-noise-and-human-health.pdf

14. ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine Eestis.pdf

15. Seoses tuulikute tekitatava MSH ja IH müraga kohtuotsus Prantsusmaal 08.03.2024

16. Infrasound and low-frequency noise – its impact on human health

17. Effects of low-frequency noise from wind turbines on heart rate variability in healthy individuals https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8426498/

18. Audio: Sünaps #76 - Mürast ja keskkonnatervisest   Müra tervisemõjudest räägib keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber