Inimeste ja loomade elule ja tervisele on kestev madalsagedus- ja infrahelimüra ohtlik. Tuugenid genereerivad eriti võimsalt madalsagedus- (16-200 Hz) ja infraheli (0,1-16 Hz), mille ohtlikkus sõltub selle müra intensiivsusest ja pulseerivusest. Kuuldavas (800-7000 Hz) sagedusvahemikus müra mõõtmiseks skaleeritud mõõteriistad (dBA) näitavad aga neil sagedustel tegelikust väga palju väiksemaid helirõhke. Sellest saavad alguse rohked vaidlused tuugenite mürareostuse üle.

Joonis 1: märgitud helisageduste vahemikus (800-7000 Hertsi), on inimese kuulmine kõige parem (dBA erinevus= ca 0dB). Sellest oluliselt madalamaid (infraheli) ja kõrgemaid (ultraheli) sagedusi inimkõrv helina ei kuule. Siiski enamiku loomade ja inimeste kehaorganid, sisekõrv ja psüühika reageerivad infrahelile. Üksikud liigid (nt vaalad ja elevandid) suudavad hästilevivat infraheli ära kasutada, et ülipikkade vahemaade taha signaale saata. Joonis näitab, kuis vaid kuuldava helirõhu (dBA) mõõtmiseks mõeldud metoodika kasutamisel tekib madalsagedusliku heli mõõtmisel hiiglaslik mõõtmisviga, nii et nt 10 Hz heli mõõtmistulemus saadakse selle tegelikust väärtusest 70 dB väiksem. Logaritmilisel dB skaalal on mõõtmistulemus seega tegelikust helitasemest 10 astmel 7 korda (ehk 10 000 000 korda) väiksem...   

Töötav tuugen on madalsageduslike helide (MSH) ja infraheli (IH) genereerimisel üks võimsamaid tehnoseadmeid. IH müra genereerivad eriti tuugenilabad, mis keereldes ja torni eest möödudes tekitavad õhu kokkusurumisega lööklaineid. Liikuv õhulööklaine ongi definitsiooni järgi heli ehk hääl, kuid tuugenite tekitatatud helilainetest on enamuse võnkesagedused nii madalad, et inimkõrv neid häälena ei taju (lähemal kuuleme ehk vaid õrna "vuhh-vuhh" heli). Küll aga reageerib madalatele võnkesagedustele inimese keha, nii et pikem viibimine vastava helireostuse keskkonnas kutsub enamikel inimestel esile nn „tuulegeneraatori sündroomi“  ja/või kroonilisi vibroakustilisi haigusi. Tavapäraseimad on kuminad kõrvus, une-, tasakaalu-, keskendumis- ja paanikahäired, südame rütmihäired, probleemid vererõhu, veresoonkonna ja seedetraktiga (vt allpool). Kodu- ja metsloomadel mitmekordistuvad nurisünnituste juhud, lindudel kooreta munad jne. Mõne üksiku väiketuugeni läheduses pole mõju liiga suur. Asi muutub hulluks tuugeni mõõtude kasvades ja siis kui korraga töötab suurem hulk tuugeneid, mistõttu nende tiibadega tekitatavad helilöögid hakkavad omavahel resoneeruma ning võimenduma. 

Mitmest tuugenist koosnevatest gruppidest soovitatakse MSH/IH müra tõttu hoiduda vähemalt 40 km kaugusele (esitlus soome parlamendile). Häiriva müra tüüpiliseks leviulatuseks on väikeste (ca 100 m kõrguste) tuugenite gruppide (kuni 50 tk) puhul mõõdetud metsasel maismaal 15-20 km, levipiiriks kuni 90 km. Inglased on sellega ilmselt tõesti arvestanud (meretuugenid rannast 120km). Tuugenite suuruse võrdlemisel on oluline mõista, et kui ühe kogukõrgus on teisest näiteks 2 korda suurem (nt 150m ja 300m), siis selle tiiviku tööpindala, seadme võimsus, tekitatav IH müra jms nähud on mitte 2 korda, vaid ca 4 korda suuremad. See tuleb ringi pindala kasvamisest raadiuse ruudu järgi (S=π*r^2), kus pindala S on tiiviku kogu tööpindala ja raadius r ühe tiivikulaba pikkus. Kui näiteks 150 m tuugeni puhul S =3,14*(62*62)= ca 12 000 m^2 , siis 300m tuugenil S =3,14*(130*130)= ca 53 000 m^2. Seega on 300 m tuugen 150 meetrisest mitte 2 korda, vaid enam kui 4 korda suurem/võimsam/häirivam. Seadmete hulga kokkuhoiuks püütakse nende mõõtmeid võimalikult suureks ajada. Eestis rajatakse nüüd suuri meretuugeneid isegi maismaale.

Enamikus Euroopa riikides ei rajata meretuugeneid enam lähemale kui 50 km rannast. Saaremaa rannikul planeeritakse 500 hiid-tuugeniga pargi kauguseks vaid 11 km. Poleks normaalne, kui kahjulik mõju rahva tervisele selguks alles peale tööstuspargi rajamist, inimkatsete käigus. Euroopas on üha enam juhuseid, kus inimesed on sunnitud tuugenite IH müra tõttu omad kodud hülgama. Ka metsloomad lahkuvad sellise müra mõjupiirkonnast. Kahjuks üritavad siinsed arendajad keskkonnamõjude hindamisel MSH/IH-müra ignoreerida, et tuugeneid inimasustustele lähemale ehitada. Seda võimaldab asjaolu, et Eestis kehtivate müranormatiivide koostamise ajal ei osatud veel arvestada niivõrd võimsate ja arvukate infraheliallikate ilmumisega, nagu on elektrituugenid (algsete müranormatiivide väljatöötaja, Eesti tuntuima akustiku Linda Madaliku selgitus).  Eesti seadusandlus reguleerib müra lähtudes A- ja G-korrigeeritud helirõhutasemete mõõtmistest, mis mõlemad annavad IH-müra madalama osa mõõtmisel olematu näidu või hiiglasliku eksimuse (vt all joonis 2 artiklist Infrasound Exposure: High-Resolution Measurements Near Wind Power Plants).

Joonis 2: akustiliste näitude võrdlus müra mõõtmisest, mis lähtus samaaegselt nii korrigeerimata (roosa), G-korrigeeritud (dB-G erkpunane) kui ka A-korrigeeritud (dB-A tumepunane) helirõhutasemetest. Tegu on 10 minuti keskmise helirõhu tasemega pisikese (19 tk; h 45 m; à 2 MW) tuugenipargi naabruses asuvas maamajas, mille elanikud kaebasid müra ja halva enesetunde üle. Jooniselt on näha et MSH dB-G mõõtmine (mis on ka meil Eestis kehtiv metoodika) annab 0,5 kuni 5 Hz vahemikus tegelikust oluliselt väiksema näidu. Kuuldava müra dB-A mõõdetav näit ilmub alles 100 Hz ja selle helirõhk on olematu, võrreldes madalamate sageduste müraga. Võrdluseks on Eestis kehtivate normide kohaselt MSH müra (alates sagedusest 10 Hz) lubatud tase magamisruumides kuni 30 dB  ja IH müra lubatud piirväärtus lausa 85 dB. Kuid tuugenite IH-müra häirivaim efekt tuleb mitte keskmisest helitasemest (nagu liiklusmüra, merekohin, tuul vms), vaid elusolendite organite võnkesagedusega resoneeruvatest regulaarsetest IH-impulssidest, mis tekivad labade möödumisel masti eest.  

Kaitsta end nende kõrvaga kuuldamatute IH-müraimpulsside eest müratõkke abil on praktiliselt võimatu. Taolise müratõkke paksus peaks mõjumiseks olema helide lainepikkusega (λ) samas suurusjärgus (λ=v/f, kus v on helikiirus ca 333m/s ja f on sagedus Hz). Aga näiteks sagedusel f=1Hz peaks selle jaoks vajaliku seina paksus olema (333/1=)333m; 3 Hz puhul 111m või näiteks MSH 200 Hz puhul 333/200=1,6m. Samal põhjusel ei suuda nt tantsuklubide ega rullnokkade bemarite seinad summutada muusikalisi bassihelisid, kuigi ülejäänud helid väljapoole kuulda pole.  Veepinnal peegeldudes levib Igasugune heli hästi. IH levib vees ja maakoores sisuliselt sumbumata - seda paremini, mida madalam sagedus. Mida suurem tuugen, seda võimsamad IH impulsid. Tõsisem IH mõju ümbrusele algab tuugenitest kogukõrgusega ligikaudu 100 meetrit ja rohkem. 

Kuuldamatu IH kahjuliku mõjuga inimestele ja teistele elusolenditele praegused standardid kahjuks ei arvesta. IH adekvaatseks mõõtmiseks pole üldkehtivat ISO standardit (vt 2. tekstilõik alapealkirjaga "Introduction" ISO veebilehel). Samas defineerib ISO 7196:1995(E) (ka meil Eestis kasutatava) G-korrigeeritud helirõhutaseme mõõtmise sobivaks sagedusvahemikule 0.25–250 Hz, kuigi ülalpool toodud joonis nr 2 näitab, et see definitsioon ei päde. Tänu sellisele definitsioonile saavad tuugeniparkide arendajad jätta IH-müraga arvestamata, lisades süüdimatult et "infraheli pole ju kuuldav!".  Tõsi jah, ka radioaktiivne kiirgus pole kuuldav, nähtav, maitstav ega kombitav...

Kokkuvõttes on kujunenud olukord, kus tuugeniparkide keskkonnamõjude hindamisel:
1)... peavad arendajad KMH-s sisuliselt hindama vaid seda müra, mis jääb kuuldava heli sagedusvahemikku, st millest enamuse tekitavad tuugenite gondlites asuvad mehhanismid (käigukast ja generaator). Tuugenite tiivikulabade poolt tekitatav müra ei ole kuuldavas helivahemikus mõõdetuna tõesti tähelepanuväärne. Tiivikutest tekkivat infra- ja madalsagedusmüra võimaldab tänane müra helirõhu mõõtmise metoodika ignoreerida;
2)... saavad arendajad KMH koostamisel kasutada müra modelleerimiseks arvutiprogramme, mis võtavad müra hindamisel arvesse vaid töötava tuugeni gondlis tekkiva kuuldava müra, lähtudes sellegi juures vaid tootja poolt tuugeni tehnilistes parameetrites deklareeritud müratasemest;
3)... puudub arendajail kohustus KMH-s eraldi modelleerida tuugenilabade poolt tekitatavat infrahelimüra, rääkimata sellest et hinnata taoliselt tekitatud müra võimalikke mõjusid inimestele ja loodusele või teostada adekvaatse metoodika alusel mürataseme reaalseid mõõtmisi;
4)... saavad arendajad Eestis senikehtivatele standarditele ja tuugenite tehnoandmetele toetudes soovi korral küüniliselt väita, et tuugenid ei tekitagi märkimisväärset infrahelimüra või et infraheli mõju tervisele ei ole "teaduslikult tõestatud", või et tegu on nn notseeboefektiga – kui ikka inimene usub, et miski mõjutab tema tervist negatiivselt, võibki tal mõni sümptom tekkida (!!!);

Siiski tekitab tuugenite MS ja IH müra kõikjal üle maailma sedavõrd palju probleeme, et senine hämamine ei saa enam kaua kesta. Ka Eesti Vabariigis on Kliimaministeerium algatanud kehtivate standardite ülevaatamise. Iseasi muidugi, kui tõsiseks plaanitakse sellega minna.


LOETELU ARTIKLITEST, INIMESTE KOGEMUSTEST JA TEADUSUURINGUTEST IH-müra teemal: 
  
* Madalsagedus- ja infrahelimüra mõjust, loomkatsete tulemustest, inimeste „tuulegeneraatori sündroomist“  ja kroonilistest vibroakustilistest haigustest tehtud kokkuvõte maailma erialase kirjanduse alusel: eesti keeles slaididel koos allikaviidetega;

* Ülevaade tuugeniarendajate 12-st enimlevinud küünilisest väitest ning samade teemade osas viimastel kümnenditel kogunenud teadusinfost: inglise keeles https://docs.wind-watch.org/Punch-James-Wind-Turbine-Noise-16-09-30.pdf;

* Kogumik temaatilisi teadusartikleid;

* Suhteliselt väikese tuulepargi (9 tükki, kõrgus 240 m) lähinaabruses Eestimaal aastaga kogunenud kogemuste ja probleemide ülevaade: film "Tuuleenergia Pohmell Saarde valla näitel" . 


* Eestikeelne tõlkeraamat, statistiline ülevaade tuugenite madalsagedus- ja infraheli müraväljas elavate inimeste kaebustest üle maailma, Nina Pierpoint "Tuulegeneraatori sündroom" . 

* Videoloeng ühelt maailma tunnustatuimalt erialateadlaselt Mariana Alves-Pereiralt (inglise k) madalsagedusliku- ja infrahelimüra tervisemõjude uuringutest (lisaks võib leida suure hulga tema kaasautorlusega IH-müra ja selle mõjude teemalisi teadusartikleid siit) 


* Lühikokkuvõte IH probleemideringist inglise keelses videointervjuus Mariana Alves-Pereiraga


* Infraheli teemaline esitlusraport Soome parlamendile (soome k slaidid): https://www.eduskunta.fi/FI/vaski/JulkaisuMetatieto/Documents/EDK-2018-AK-217416.pdf

* Tuugenite infraheli teemaline telefilm (eestikeelse automaattõlke võimalusega) Saksa telejaamalt ZDF, helindatuna inglisekeelseks "Infrasound caused by Industrial Wind Turbines" :   

* Infraheli sõjalisest kasutamisest (vaenlase elavjõule hirmu, apaatia, iivelduse jms tekitamiseks) Patenteeritud relvasüsteemi näide:  https://patents.google.com/patent/CN103162576A/en

* Infraheli kasutamisest õudus- ja põnevusfilmide helitaustas, et tekitada kinokülastajais lühiajalist ärevuse-, hirmu- ja ängistusetunnet: https://www.athlonoutdoors.com/article/infrasound-the-hidden-horror-movie-sound/

* Audio: Sünaps #76 - Mürast ja keskkonnatervisest   Müra tervisemõjudest räägib keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber

* Keskkonnamüra mõju tervisele.pdf

* Ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine Eestis.pdf

* Ülevaade temaatilisest kirjandusest Infrasound - Brief Review of Toxicological Literature.pdf  

* Infrasound From Wind Turbines - Threat to the Biodiversity (The epoch times)

* How-Does-Wind-Turbine-Noise-Affect-People.pdf

* Seoses tuulikute tekitatava MSH ja IH müraga kohtuotsus Prantsusmaal 08.03.2024

* Infrasound and low-frequency noise – its impact on human health

* Effects of low-frequency noise from wind turbines on heart rate variability in healthy individuals https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8426498/

* Film: On Dangers of Wind Turbines

* Film: Wind Turbine INFRASOUND Effect on Human & Animal Health

* Film: Wind turbine infrasound as a weapon

22. Eriala-ajakiri: Journal of Low Frequency Noise, Vibration and Active Control 
23. Wind Farm Noise Study – Sensitisation, and Cause & Effect
24. Analysis of Low Frequency and Infrasound - Shirley Wind Farm
25. Chronic Infrasound Impact - Far-reaching Disturbance of Vascular Regulation in All Organisms
26. Silent Menace - The Hidden Health Harms From Wind Turbines
27. Wind turbines and adverse health effects - Applying Bradford Hill's criteria for causation
28. The infrasound of wind turbines has been wrongly estimated
29. Noise pollution from wind turbines and its effects on wildlife
30. Madala (120 m) ja suhteliselt pisikese tuugenite rühma (60 tk) IH-müra uuring "On infrasound generated by wind farms and its propagation in low-altitude tropospheric waveguides"
31. Tuulivoimaloiden infraäänta on arvioitu väärin
32. Wind Turbine Health Impact Study: Report of Independent Expert Panel for Massachusetts Department of Public Health

33. "Down Wind" documentary uncovers the hidden truths behind wind energy industry. Film toob väga hästi välja, et Kanadas on inimestel tuugenitega kõik täpselt samad probleemid nagu Eestis.


34. How Noisy Is A Wind Farm?