(enam kui 100 allikaviidet loetelus allpool, infraheli teemal korduma kippuvate küsimuste kohta vt siin ülal KKK)
Inimeste ja loomade elule ja tervisele on madalsagedus- ja infrahelimüra ohtlik. Tuugenid genereerivad eriti võimsalt madalsagedus- (16-200 Hz) ja infraheli (0,1-16 Hz), mille ohtlikkus sõltub tuugeni suurusest, müra intensiivsusest, kestvusest ja pulseerivusest. Kuuldavas (800-7000 Hz) vahemikus müra mõõtmiseks skaleeritud mõõteriistad (dBA) näitavad madalatel sagedustel tegelikust väga palju väiksemaid või lausa olematuid helirõhke. Siit saavadki alguse rohked vaidlused tuugenite mürareostuse üle. (teadusartiklite, inimkogemuste ja uudiste kogu leiad altpoolt)
Inimeste ja loomade elule ja tervisele on madalsagedus- ja infrahelimüra ohtlik. Tuugenid genereerivad eriti võimsalt madalsagedus- (16-200 Hz) ja infraheli (0,1-16 Hz), mille ohtlikkus sõltub tuugeni suurusest, müra intensiivsusest, kestvusest ja pulseerivusest. Kuuldavas (800-7000 Hz) vahemikus müra mõõtmiseks skaleeritud mõõteriistad (dBA) näitavad madalatel sagedustel tegelikust väga palju väiksemaid või lausa olematuid helirõhke. Siit saavadki alguse rohked vaidlused tuugenite mürareostuse üle. (teadusartiklite, inimkogemuste ja uudiste kogu leiad altpoolt)
Joonis 1: märgitud helisageduste vahemikus (800-7000 Hertsi), on inimese kuulmine kõige parem (dBA erinevus= ca 0dB). Sellest oluliselt madalamaid (infraheli) ja kõrgemaid (ultraheli) sagedusi inimkõrv helina ei kuule. Siiski enamiku loomade ja inimeste kehaorganid, sisekõrv ja psüühika reageerivad infrahelile. Üksikud liigid (nt vaalad ja elevandid) suudavad hästilevivat infraheli ära kasutada, et ülipikkade vahemaade taha signaale saata. Joonis näitab, kuis vaid kuuldava helirõhu (dBA) mõõtmiseks mõeldud metoodika kasutamisel tekib madalsagedusliku heli mõõtmisel hiiglaslik mõõtmisviga, nii et nt 10 Hz heli mõõtmistulemus on tegelikust väärtusest 70 dB
väiksem, st logaritmilisel dB skaalal tegelikust tasemest 10
astmel 7 (10 000 000) korda väiksem. Samas on hästi teada, et pikem mõjutamine infraheliga (eriti selliste
sagedaste ja võimsate impulssidega, nagu neid genereerivad tuugenid)
ohustab enamiku elusolendite tervist.
Töötav tuugen on madalsageduslike helide (MSH) ja infraheli (IH) genereerimisel üks võimsamaid
tehnoseadmeid. IH-impulssmüra genereerivad tuugenilabad, mis igal torni eest
möödumisel tekitavad õhu
kokkusurumise ja hõrendamisega lööklaineid. Liikuv õhulööklaine ongi definitsiooni järgi heli ehk hääl, kuid tuugenite tekitatatud helilainetest on enamiku võnkesagedus nii madal, et inimkõrv neid häälena ei taju. Küll aga reageerib neile vibratsioonitaolistele võngetele
inimese
keha. Pikem viibimine vastava helireostuse keskkonnas kutsub enamikel inimestel esile nn „tuule-
generaatori
sündroomi“, mille tunnusteks on kumin kõrvus, une-, tasakaalu-, keskendumis- ja paanikahäired, peavalud, nägemishäired, südame rütmihäired, vererõhu tõus,
veresoonkonna muutused (sh verejooks limaskestadest ja kõrvast) jms (vt uuringuid allpool ja ka kirjelduste blogi). Pikemaajalise mõju korral järgnevad kroonilised vibroakustilised haigused, mis sümptomite poolest sarnanevad nn vibratsioonitõvega. Kodu- ja metsloomadel mitmekordistuvad krooniliste haiguste ja nurisünnituste juhud, kodulindudel kooreta munad jne. Üksiku väiketuugeni läheduses pole mõju liiga suur. Asi muutub hullemaks tuugeni kõrguse kasvades üle 100 m ja kui korraga töötab mitmeid suuri tuugeneid. Tekkivad helilöögid võivad omavahel resoneeruda ja interfereeruda, ka näiteks väliskeskkonnast ruumi kandudes tugevneda, mis võimendab IH mõju veelgi.
Mitmest tuugenist koosnevaist gruppidest tasuks MSH/IH müra tõttu hoiduda ca 40 km kaugusele (esitlus soome parlamendile). Metsasel maismaal on väikeste (kuni 100 m kõrguste) tuugenite gruppidel (kuni 50 tk) häiriva müra tüüpiliseks leviulatuseks
mõõdetud 15-20 km ja leviku ülempiiriks kuni 90 km. Inglased on sellega ilmselt tõesti arvestanud (meretuugenid rannast 120 km). Tuugenite suuruse võrdlemisel on oluline mõista, et kui ühe kogukõrgus on teisest näiteks 2 korda suurem (nt 150m ja 300m), siis selle tiiviku tööpindala, seadme võimsus, tekitatav IH müra jms on mitte 2 korda, vaid ca 4 korda suuremad. See tuleb ringi pindala kasvamisest raadiuse ruudu järgi (S=π*r^2), kus pindala S on tiiviku kogu tööpindala ja raadius r ühe tiivikulaba pikkus. Kui näiteks 150 m tuugeni puhul S =3,14*(62*62)= ca 12 000 m^2 , siis 300m tuugenil S =3,14*(130*130)= ca 53 000
m^2. Seega on 300 m tuugen 150 meetrisest mitte 2, vaid ca 4 korda suurem/võimsam/häirivam. Kasumi huvides surutakse
Eestimaal võimalikult suuri meretuugeneid juba ka maismaale, sest ühe 300 m tuugeni ehituskulu võrdub ca kahe 150 m tuugeni ehituskuluga, kuid annab enam kui nelja 150 m tuugeni tootmisvõimsuse.
Enamikus Euroopa riikides ei rajata meretuugeneid enam lähemale kui 50 km rannast. Saaremaa rannikul planeeritakse 500 hiid-tuugeniga tööstuspargi kauguseks vaid 11 km. Poleks normaalne, kui kahjulik mõju rahva tervisele selguks alles peale tuugenite rajamist, inimkatsetega. Üldpilti hägustab veidi see, et inimesed on IH suhtes erineva tundlikkusega. Kõige tundlikumal osal, ca 20% elanikkonnast, ilmnevad tervisehäired väga kiirelt, tundide või päevadega. Ca 40% jaoks kasvavad nähud häirivaks mõne kuu või aasta jooksul ja ca 40% ei pruugi aastaid otseselt midagi tajuda. Siiski viib kahjustuste kumuleerumine lõpuks kõigi puhul krooniliste vibroakustiliste haigusteni. Kõikjal on üha enam juhuseid, kus inimesed on sunnitud tuugenite IH müra tõttu omad kodud hülgama. Ka metsloomad lahkuvad sellise müra mõjupiirkonnast. Kahjuks üritavad siinsed arendajad keskkonnamõjude hindamisel MSH/IH-müra ignoreerida, et tuugeneid inimasustustele lähemale ehitada. Seda võimaldab asjaolu, et Eestis kehtivate müranormatiivide koostamise ajal ei osatud veel arvestada niivõrd võimsate ja arvukate infraheliallikate ilmumisega, nagu on elektrituugenid (algsete müranormatiivide väljatöötaja, Eesti tuntuima akustiku Linda Madaliku selgitus). Eesti seadusandlus reguleerib müra lähtudes A- ja G-korrigeeritud helirõhutasemete mõõtmistest, mis annavad IH-müra madalama osa mõõtmisel hiiglasliku eksimuse või täiesti olematu näidu (vt all joonis 2 artiklist Infrasound Exposure: High-Resolution Measurements Near Wind Power Plants).
Enamikus Euroopa riikides ei rajata meretuugeneid enam lähemale kui 50 km rannast. Saaremaa rannikul planeeritakse 500 hiid-tuugeniga tööstuspargi kauguseks vaid 11 km. Poleks normaalne, kui kahjulik mõju rahva tervisele selguks alles peale tuugenite rajamist, inimkatsetega. Üldpilti hägustab veidi see, et inimesed on IH suhtes erineva tundlikkusega. Kõige tundlikumal osal, ca 20% elanikkonnast, ilmnevad tervisehäired väga kiirelt, tundide või päevadega. Ca 40% jaoks kasvavad nähud häirivaks mõne kuu või aasta jooksul ja ca 40% ei pruugi aastaid otseselt midagi tajuda. Siiski viib kahjustuste kumuleerumine lõpuks kõigi puhul krooniliste vibroakustiliste haigusteni. Kõikjal on üha enam juhuseid, kus inimesed on sunnitud tuugenite IH müra tõttu omad kodud hülgama. Ka metsloomad lahkuvad sellise müra mõjupiirkonnast. Kahjuks üritavad siinsed arendajad keskkonnamõjude hindamisel MSH/IH-müra ignoreerida, et tuugeneid inimasustustele lähemale ehitada. Seda võimaldab asjaolu, et Eestis kehtivate müranormatiivide koostamise ajal ei osatud veel arvestada niivõrd võimsate ja arvukate infraheliallikate ilmumisega, nagu on elektrituugenid (algsete müranormatiivide väljatöötaja, Eesti tuntuima akustiku Linda Madaliku selgitus). Eesti seadusandlus reguleerib müra lähtudes A- ja G-korrigeeritud helirõhutasemete mõõtmistest, mis annavad IH-müra madalama osa mõõtmisel hiiglasliku eksimuse või täiesti olematu näidu (vt all joonis 2 artiklist Infrasound Exposure: High-Resolution Measurements Near Wind Power Plants).
Joonis 2: akustiliste näitude võrdlus müra mõõtmisest, mis tehti samaaegselt
nii korrigeerimata (roosa),
G-korrigeeritud (dB-G erkpunane) kui ka A-korrigeeritud (dB-A tumepunane) mõõteseadmetega. Tegu on 10 minuti keskmise helirõhu tasemega pisikese (19 tk; h 45 m; à 2 MW)
tuugenipargi
naabruses asuvas maamajas, mille elanikud kaebasid müra ja halva enesetunde üle. Jooniselt on näha et
MSH dB-G mõõtmine (mis on ka meil Eestis kehtiv metoodika) annab 0,5 kuni 5 Hz
vahemikus
olematu või tegelikust oluliselt väiksema näidu. Kuuldava müra dB-A mõõdetav näit ilmub alles 100 Hz juures ja on tühine, võrreldes madalamate sageduste müraga. Võrdluseks on Eestis kehtivate normide kohaselt MSH müra (alates 10 Hz) lubatud tase magamisruumides kuni 30 dB ja IH müra lubatud piirväärtus kuni 85 dB. Kuid tuugenite IH-müra häirivaim efekt tuleb mitte keskmisest helitasemest (nagu liiklusmüral, merekohinal, tuulel vms), vaid regulaarsetest IH-impulssidest
mis tekivad labade möödumisel masti eest ja levivad
sagedustel, mis
resoneeruvad
elusolendite organite omasagedusega. Et joonisel
on
infraheli-müra keskmistatud tase
ca 50 dB, peab see müraimpulsside hetkedel olema oluliselt kõrgem. Kahjuks kehtiva metoodika kohane mõõtmine (helirõhu keskmistamine 1 kuni 10 minutile ja mõõdetavad sagedused 1/3 oktaavi kaupa) ei suuda üldist müratausta tugevalt ületavaid, kitsas sagedusvahemikus olevaid impulsse fikseerida. Vaja oleks dBG asemel dBLin, 1/3 oktaavi
asemel 1/36 ja minutite keskmise asemel sekund-sekundi kaupa mõõtmist.
Kaitsta end nende kõrvaga kuuldamatute IH-müraimpulsside eest müratõkke abil on praktiliselt võimatu. Taoliste müratõkete paksus peaks mõjumiseks olema helide lainepikkustega (λ) samas suurusjärgus
(λ=v/f, kus v on helikiirus ca 333m/s ja f on sagedus Hz). Aga näiteks sagedusel f=1Hz peaks selle jaoks vajaliku seina paksus olema (333/1=)333m; 3 Hz puhul 111m või näiteks kuuldava 200 Hz puhul 333/200=1,6m. Samal põhjusel ei suuda nt tantsuklubide ega rullnokkade bemarite seinad summutada muusikalisi bassihelisid, kuigi muud helid väljapoole kuulda pole. Veepinnal peegeldudes
levib igasugune heli eriti hästi. Vees ja maakoores levib IH sisuliselt sumbumata ja seda paremini, mida madalam on sagedus. Mida suurem tuugen, seda võimsamad IH impulsid. Tõsisem IH mõju ümbrusele algab tuugenitest kogukõrgusega ca 100 meetrit ja rohkem.
Tuugenite IH kahjulik mõju nii inimestele kui teistele elusolenditele oli üldteada juba 90ndatest aastatest. Samuti oli see hiljemalt 2010ks aastaks teada ka Eesti ametkondadele. Kuid tänu tuuletööstuse võimsale survele ei arvesta kehtivad standardid IH-ga tänaseni. Lobistid on saavutanud seda, et siiani pole IH adekvaatseteks mõõtmisteks olemas isegi üldkehtivat ISO standardit (vt 2. lõik pealkirjaga "Introduction" ISO www-lehel). Samas defineerib ISO 7196:1995(E) G-korrigeeritud helirõhumõõtmise laienema ka vahemikule 0.25– 8 Hz, kuigi see pole füüsikaliselt kohane (vt ülal joonis 2). Tänu tegelikkusega arvestavate standardite puudumisele saavad arendajad KMH-des endiselt tuugenite IH-müra ignoreerida, lisades süüdimatult et "infraheli pole ju kuuldav!". Tõsi küll, ka radioaktiivne kiirgus pole kuuldav, nähtav, maitstav ega kombitav...
Kokkuvõttes on kujunenud olukord, kus tuugeniparkide keskkonnamõjude hindamise käigus:
1)... peavad arendajad KMH-s sisuliselt hindama vaid seda müra, mis jääb kuuldava heli sagedusvahemikku, st millest enamuse tekitavad tuugenite gondlites asuvad mehhanismid (käigukast ja generaator). Ka tuugenite tiivikulabade poolt kuuldavas helivahemikus tekitatav müra pole nii võimas, et selle eest ei saaks varjuda. Kuid tiivikute posti eest möödumisel tekkivat infra- ja madalsageduslikku impulssmüra võimaldab tänane helirõhu mõõtmise metoodika ignoreerida;
2)... saavad arendajad KMH koostamisel kasutada müra modelleerimiseks arvutiprogramme, mis võtavad müra hindamisel arvesse vaid töötava tuugeni gondli ja tiiviku kuuldava müra, lähtudes sellegi juures vaid tootja poolt tuugeni tehnilistes parameetrites deklareeritud müratasemetest;
3)... puudub arendajail kohustus KMH-s eraldi modelleerida tuugenilabade poolt tekitatavat infrahelimüra, rääkimata sellest et hinnata taoliselt tekitatud müra võimalikke mõjusid inimestele ja loodusele või et teostada adekvaatse metoodika alusel reaalsete müratasemete mõõtmisi;
4)... saavad arendajad Eestis senikehtivatele standarditele ja tuugenite tehnoandmetele toetudes küüniliselt väita, et tuugenid ei tekitagi märkimisväärset infrahelimüra või et infraheli mõju tervisele pole "teaduslikult tõestatud". Tervisehäirete kohta üle maailma statistika kogujaid püütakse agaralt diskrediteerida. Väidetakse koguni, et tegu on nn notseeboefektiga – kui ikka inimene väga usub, et miski mõjutab tema tervist negatiivselt, siis võibki tal mõni sümptom tekkida (!!!);
Siiski on tuugenite MS ja IH müra tekitanud kõikjal üle maailma liigpalju probleeme miljonitele inimestele. Senine süüdimatu hämamine ei saa enam kaua kesta. Näiteks Saksamaal on küll tuugenite keskmine suurus (ca 2 MW) pisike, võrreldes Eestisse plaanitavatega, kuid neid on seal väga palju (üle 28 tuhande) ja nende suhtes on rahulolematud (eelkõige infrahelimürast ajendatuna) üle 1100 ühiskondliku organisatsiooni. Kuuldavasti on Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium algatanud Eestis kehtivate mürastandardite ülevaatamise. Iseasi, kui tõsiseks julgetakse sellega minna. Tuugeniäris liikuvad hiiglaslikud toetusrahad mõjutavad ametnikke ja poliitikuid kõikjal.
1)... peavad arendajad KMH-s sisuliselt hindama vaid seda müra, mis jääb kuuldava heli sagedusvahemikku, st millest enamuse tekitavad tuugenite gondlites asuvad mehhanismid (käigukast ja generaator). Ka tuugenite tiivikulabade poolt kuuldavas helivahemikus tekitatav müra pole nii võimas, et selle eest ei saaks varjuda. Kuid tiivikute posti eest möödumisel tekkivat infra- ja madalsageduslikku impulssmüra võimaldab tänane helirõhu mõõtmise metoodika ignoreerida;
2)... saavad arendajad KMH koostamisel kasutada müra modelleerimiseks arvutiprogramme, mis võtavad müra hindamisel arvesse vaid töötava tuugeni gondli ja tiiviku kuuldava müra, lähtudes sellegi juures vaid tootja poolt tuugeni tehnilistes parameetrites deklareeritud müratasemetest;
3)... puudub arendajail kohustus KMH-s eraldi modelleerida tuugenilabade poolt tekitatavat infrahelimüra, rääkimata sellest et hinnata taoliselt tekitatud müra võimalikke mõjusid inimestele ja loodusele või et teostada adekvaatse metoodika alusel reaalsete müratasemete mõõtmisi;
4)... saavad arendajad Eestis senikehtivatele standarditele ja tuugenite tehnoandmetele toetudes küüniliselt väita, et tuugenid ei tekitagi märkimisväärset infrahelimüra või et infraheli mõju tervisele pole "teaduslikult tõestatud". Tervisehäirete kohta üle maailma statistika kogujaid püütakse agaralt diskrediteerida. Väidetakse koguni, et tegu on nn notseeboefektiga – kui ikka inimene väga usub, et miski mõjutab tema tervist negatiivselt, siis võibki tal mõni sümptom tekkida (!!!);
Siiski on tuugenite MS ja IH müra tekitanud kõikjal üle maailma liigpalju probleeme miljonitele inimestele. Senine süüdimatu hämamine ei saa enam kaua kesta. Näiteks Saksamaal on küll tuugenite keskmine suurus (ca 2 MW) pisike, võrreldes Eestisse plaanitavatega, kuid neid on seal väga palju (üle 28 tuhande) ja nende suhtes on rahulolematud (eelkõige infrahelimürast ajendatuna) üle 1100 ühiskondliku organisatsiooni. Kuuldavasti on Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium algatanud Eestis kehtivate mürastandardite ülevaatamise. Iseasi, kui tõsiseks julgetakse sellega minna. Tuugeniäris liikuvad hiiglaslikud toetusrahad mõjutavad ametnikke ja poliitikuid kõikjal.
LOETELU ARTIKLEID, INIMESTE KOGEMUSI, UUDISEID JA TEADUSUURINGUID INFRAHELI TEEMAL:
enam kui 100 viidet
Neljas osas rahvusvahelise erialateadlaste ühenduse kriitiline hinnang Eesti tavapärasele mürakäsitlusele, aluseks Eesti tüüpiline mürahinnang tuugenipargi keskkonnamõju aruandes (ingl. k):
1. Hinnang KMH mürakäsitluse osale - 15JAN25—MAP--Estonian Response Report.pdf;
2. Lisa A - hinnangu aluseks olev KMH mürakäsitluse osa (Põhja-Pärnumaa tuuleenergia planeeringust) - 15JAN25_ANNEX_A_English_Translation_of_Kobras_SEA_Report_Section.pdf ;
3. Lisa B - illustreeriv näide infraheli-müra tervistkahjustavast mõjust, väljavõttena Śotimaal tehtud uuringu
raportist - 15JAN25_ANNEX_B_Excerpt_from_2024_IARO_Arnicle_Health_Report.pdf ;
-------4. Metoodika ja aluspõhimõtted millega on hädavajalik arvestada, et mõista tuugenite IH-müra iseloomu ning et teostada selle adekvaatseid mõõtmisi - Annex-A-Technical-REDACTED.pdf .
5. Sotsiaalministri
2010 a kiri Keskkonnaministeeriumile tuulikuparkide mõjust inimeste tervisele
6. Ülevaade tuugeniarendajate 12-st enimlevinud küünilisest väitest ning nende väidete osas viimastel kümnenditel kogunenud teadusinfost: inglise k https://docs.wind-watch.org/Punch-James-Wind-Turbine-Noise-16-09-30.pdf;
7. Eestikeelne lühiülevaade madalsagedusliku- ja infrahelimüra kahjustavast mõjust, loomkatsete tulemustest, inimeste „tuulegeneraatori sündroomist“ ning kroonilistest vibroakustilistest haigustest maailma erialakirjanduse alusel slaididel koos allikaviidetega ning Taani arstide infokogu
6. Ülevaade tuugeniarendajate 12-st enimlevinud küünilisest väitest ning nende väidete osas viimastel kümnenditel kogunenud teadusinfost: inglise k https://docs.wind-watch.org/Punch-James-Wind-Turbine-Noise-16-09-30.pdf;
7. Eestikeelne lühiülevaade madalsagedusliku- ja infrahelimüra kahjustavast mõjust, loomkatsete tulemustest, inimeste „tuulegeneraatori sündroomist“ ning kroonilistest vibroakustilistest haigustest maailma erialakirjanduse alusel slaididel koos allikaviidetega ning Taani arstide infokogu
8. Eestimaine tervisekogemusi ja -kirjeldusi koondav blog . Lisaks teine, inglisekeelne, päeviku laadis, mis on vanem ja pärineb ühendriikidest - Minu naabriks on tuuleturbiin
9. Tuugenite infrahelimüra normeerimise ja mõõtmise probleemidest (inglise k): "Technical Background for Laypersons". Siit saab ka ülevaate, milline oleks adekvaatne metoodika infraheli mõõtmiseks, et elusolendite tervise jaoks kriitilised näidud tulemustes üldse kajastuda saaksid (dBG asemel dBLin; 1/3 oktaavi asemel 1/36; 10 min keskmise näidu asemel
andmesalvestus
sekund-sekundi kaupa), vt ka Infrasound Exposure: High-Resolution Measurements Near Wind Power Plants . Võrdluseks on Eestis seni planeerijaile kehtiv juhend leitav siit.
10. Eestikeelne statistiline ülevaade tuugenite madalsagedus- ja infraheli müraväljas elavate inimeste kaebustest üle kogu maailma: tõlkeraamat Nina Pierpoint "Tuulegeneraatori sündroom" .
Inglisekeelne lühiülevaade teemast: What is Wind Turbine Syndrome?
11. Erinevatest seisukohtadest: Wind turbine infrasound: Phenomenology and effect on people
12. Rahvusvaheline erialateadlaste ühendus International Acoustics Research Organization IARO
13. Infrahelimüra tervisemõjude teemaliste teadusartiklite kogumik;
14. Audio: Infrahelist, hiigeltuugenitest ja neokolonialismist
15. Video: Suhteliselt väikese tuulepargi (9 tükki, kõrgus 240 m) lähinaabruses
Eestimaal
aastaga kogunenud kogemuste ja probleemide ülevaade: film "Tuuleenergia Pohmell Saarde valla näitel".
Järg sellele on film "Tuuleenergia Pohmell 2 - Vaikuse Hind".
Järg sellele on film "Tuuleenergia Pohmell 2 - Vaikuse Hind".
16. Videoloeng ühelt maailma tunnustatuimalt erialateadlaselt Mariana Alves-Pereiralt (inglise k) madalsagedusliku- ja infrahelimüra tervisemõjude uuringutest (lisaks võib leida suure hulga tema kaasautorlusega IH-müra ja selle mõjude teemalisi teadusartikleid siit)
17. Lühikokkuvõte IH probleemideringist inglise keelses videointervjuus Mariana Alves-Pereiraga
18. Loeng: Mariana Alves-Pereira infrahelist ja terviseprobleemidest tõlkega soome keelde
19. Infraheli teemaline esitlusraport Soome parlamendile (soome k slaidid): https://www.eduskunta.fi/FI/vaski/JulkaisuMetatieto/Documents/EDK-2018-AK-217416.pdf
20. Uuring Cape Bridgewater wind farm acoustic testing program findings ja seda uuringut tutvustava ettekande video
21. Uuringuprogramm Prantsusmaal: Predicting the impact of wind turbine noise
22. Film tuugenite infrahelist (eestik. automaattõlke võimalus) telejaamalt ZDF, helindatud inglisekeelseks "Infrasound caused by Industrial Wind Turbines" - meiega samad mured ka Saksamaal
23. Infraheli sõjalisest kasutamisest (vaenlase elavjõule hirmu, apaatia, iivelduse jms tekitamiseks) relvasüsteemi patendi näide: https://patents.google.com/patent/CN103162576A/en ; konkreetse seadme näide: https://fwxlk.blogspot.com/2012/05/infrasound-weapons.html; ühe tuntud juhtumi näide : https://digi.geenius.ee/blogi/teadus-ja-tulevik/eesti-teadlane-selgitab-mis-on-akustiline-relv-ja-kuidas-see-tootab/ ; artikkel Serbias 2025 kasutatud infrahelirelvast
24. Infraheli lühiajalisest kasutamisest õudus- ja põnevusfilmide helitaustas, et tekitada kinokülastajais ärevuse-, hirmu- ja ängistusetunnet: https://www.athlonoutdoors.com/article/infrasound-the-hidden-horror-movie-sound/
25. Audio: Sünaps #76 - Mürast ja keskkonnatervisest Müra tervisemõjudest räägib keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber. Kuula mis häält teeb 240m tuugen kuuldavas helivahemikus
26. Keskkonnamüra mõju tervisele.pdf
27. WHO keskkonnamüra suunised
28. Ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine Eestis.pdf
29. Ülevaated temaatilisest kirjandusest kuni 2021 Infrasound - Review of Toxicological Literature ja vahemikul 2016 - 2019 Review of the Literature
30. Infrasound From Wind Turbines - Threat to the Biodiversity (The epoch times)
31. How-Does-Wind-Turbine-Noise-Affect-People.pdf
32. Infrasound and sound: differentiation of their psychophysiological effects through use of genetically deaf animals
33. Seoses tuulikute tekitatava MSH ja IH müraga kohtuotsus Prantsusmaal 08.03.2024
34. Infrasound and low-frequency noise – its impact on human health
35. Effects of low-frequency noise from wind turbines on heart rate variability in healthy individuals https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8426498/
36. Evaluation of Low Frequency Noise, Infrasound, and Health Symptoms at an Administrative Building and Men’s Shelter
* Three Decades of Wind Industry Deception
* NYS CITIZENS’ WIND ENERGY QUESTIONS
* Effects of Low Frequency Noise and Vibrations
* Suomen uutiset: More and more residents are experiencing symptoms near the wind turbine – Leena fears she will have to leave her home (17 tuugenit max kõrgusega kõigest 120m)
* EV kliimaminister "Terviseamet nimetas infraheli juskui reaalsuse ja ulme piiril olevaks teemaks"
* Wind Turbine Noise FactSheet
* Film: On Dangers of Wind Turbines - meiega samad mured mitmel pool USA-s
* Film: Wind Turbine INFRASOUND Effect on Human & Animal Health - samad mured Austraalias
* Film: Pandoraś Pinwheels - lisaks Austraaliale samad mured Uus-Meremaal
*Intervjuu: Professor Mariana Alves Pereira: Infraheli – oht, millest ei räägita
* Paljude videote kogum Saksamaa elanike kogemustest ja tervisemuredest seoses tuugenitega
37. Eriala-ajakiri: Journal of Low Frequency Noise, Vibration and Active Control
38. Wind Farm Noise Study – Sensitisation, and Cause & Effect
39. Analysis of Low Frequency and Infrasound - Shirley Wind Farm
40. Chronic Infrasound Impact - Far-reaching Disturbance of Vascular Regulation in All Organisms
41. Silent Menace - The Hidden Health Harms From Wind Turbines
42. Wind turbines and adverse health effects - Applying Bradford Hill's criteria for causation
43. The infrasound of wind turbines has been wrongly estimated
44. Noise pollution from wind turbines and its effects on wildlife
45. Madala (120 m) ja suhteliselt pisikese tuugenite rühma (60 tk) IH-müra uuring "On infrasound generated by wind farms and its propagation in low-altitude tropospheric waveguides"
46. Tuulivoimaloiden infraäänta on arvioitu väärin
47. Wind Turbine Health Impact Study: Report of Independent Expert Panel for Massachusetts Department of Public Health
48. "Down Wind" documentary uncovers the hidden truths behind wind energy industry. Film toob väga hästi välja, et Eestis on inimestel tuugenitega täpselt samad probleemid, nagu on Kanadas
49. Film: "How Noisy Is A Wind Farm?" - meiega samad mured mitmel pool Inglismaal
50. Altered cortical and subcortical connectivity due to infrasound administered near the hearing threshold
51. Wind Farm Victim’s Smoking Gun: German Research Reveals Infrasound Exposure Causes Stress, Sleep Disruption & More
52. Swedish Study Proves Pulsing Low-Frequency Wind Turbine Noise Causes Sleep Deprivation
53. Infrasound, sound waves that nothing can stop
54. The influence of periodic wind turbine noise on infrasound array measurements
55. Comments regarding the article “The influence of periodic wind turbine noise on infrasound array measurements”
56. Adverse health effects of industrial wind turbines
57. On infrasound generated by wind farms and its propagation in low-altitude tropospheric waveguides
58. Impairment of the Endothelium and Disorder of Microcirculation in Humans and Animals Exposed to Infrasound due to Irregular Mechano-Transduction
59. Chronic Infrasound Impact is Suspected of Causing Irregular Information via Endothelial Mechano-transduction and Far-reaching Disturbance of Vascular Regulation in All Organisms
60. Sick from infrasound and vibration, open letters https://www.dsgs-info.de/news/offene-briefe/
61. French couple who said windfarm affected health win legal fight
62. Cork brothers and sister who lived close to windfarm settle actions for €225k
63. Wind turbines and adverse health effects. Applying Bradford Hill's criteria for causation
64. Altered cortical and subcortical connectivity due to infrasound administered near the hearing threshold – Evidence from fMRI
65. Infrasound-induced hemodynamics, ultrastructure, and molecular changes in the rat myocardium
66. Damage to Hippocampus of Rats after Being Exposed to Infrasound
67. Involvement of microglial cells in infrasonic noise-induced stress via upregulated expression of corticotrophin releasing hormone type 1 receptor
68. Infrasound from technical systems*
69. National wind watch - Resource Documents: Noise
70. Low Frequency Noise and Infrasound
71. Couple wins €100k for symptoms of wind turbine syndrome. But are they 'worrying themselves sick'?
72. Artiklite kogu "A Problem With Wind Power"
73. Artiklite kogu "Wind Watch"
74. Artiklite kogu "Wind Concerns"
75. Study: Infrasound from wind turbines has been incorrectly estimated / Research report: Health risks from noise and vibration generated by wind turbines
76. The influence of infrasounds on humans (aju)
77. Wind Turbine Noise and Human Health: A Four-Decade History of Evidence that Wind Turbines Pose Risks
78. Infrasound and Low Frequency Noise from Wind Turbines: Exposure and Health Effects
79. Wired for sound*
80. Wind turbine infrasound: Phenomenology and effect on people*
81. TUULIVOIMALOIDEN INFRAÄÄNEN AIHEUTTAMA TERVEYSONGELMA SUOMESSA
82. Wind Turbine Sounds
83. How far are birds, bats, and terrestrial mammals displaced from onshore wind power development? – A systematic review
84. Infrasound, human health, and adaptation: an integrative overview of recondite hazards in a complex environment*
85. Katsaus tutkimuksiin tuulivoiman infraäänen haitallisista vaikutuksista terveyteen
86. Negative Effect of High-Level Infrasound on Human Myocardial Contractility: In-Vitro Controlled Experiment
87. Artikkel Taani normatiividest : Big wind turbines, health and disease – a Danish perspective
88. LÄÄNEMAA TUULIKUPARKIDE MÕJUD LÄHIALADE ELANIKELE
89. Teadusartiklite kogumik "Wind Turbines and Health: The Studies"
90. The health effects of wind turbine infrasound based on its propagation on the people in the
surroundings of wind turbines in Finland
91. Der unhörbare Lärm von Windkraftanlagen – Infraschallmessungen an einem Windrad nördlich von Hannover
92. Infrasound from wind turbines can affect health
93. Infrasound from wind turbines has been incorrectly estimated
94. Infrasound from wind turbines is a new signal in the environment
95. What is infrasound?
96. People who suffer from health problems caused by wind turbines are labeled crazy
97. Wind Turbine Noise Challenges in Sweden
98. Infraäänimittaukset
99. Wind Farm Noise—Modulation of the Amplitude *
100. Exploring the Link Between Environmental Noise and Psychiatric Disorder
101. Asjalik, lihtne ja ülevaatlik artikkel Sirbis: Infrahelist, hiigeltuugenitest ja neokolonialismist
102. Teadusartiklite kogumik: Some Worthwhile Scientific Studies on Wind Turbine Noise
103. High infrasound levels from wind power are dangerous to health
104. Infrasound hazards for the environment and the ways of protection
105. Cell membrane impairment and microcirculatory disorders in humans and animals exposed to infrasound-induced cellular changes
106. Why dBG, dBC, and dBA “hide” the true “dose” of infrasound below 10 Hz
107. Kaugusest 1000 m tuulikutest ei piisa!
108. Tehnosüsteemide infraheli
109. Infrasound From Wind Turbines Could Affect Humans
110. Impairment of the Endothelium and Disorder of Microcirculation in Humans and Animals Exposed to Infrasound due to Irregular Mechano-Transduction
111. Wind company secretly lobbied rural physicians to reject Wind Turbine Syndrome (Australia) ning vastav avalikuks saanud skandaalne dokument
112. Epidemiologic Evidence for Health Effects from Wind Turbines
113. Effects of Low Frequency Noise up to 100 Hz
114. Chronic Infrasound Impact is Suspected of Causing Irregular Information via Endothelial Mechano-transduction and Far-reaching Disturbance of Vascular Regulation in All Organisms
115. Noise, bird deaths: Windfarm ordered to close for first time in France
116. Effects of Low Frequency Noise & Vibrations: Environmental and Occupational Perspectives
117. Book review : the-effects-of-low-frequency-noise-and-vibration-on-people & veel ülevaade
118. Wind Power’s Hidden Dangers
119. Tuuleturbiinide infraheli – tähelepanuta jäetud terviserisk
120. Acoustic Noise Associated with the MOD-1-wind-turbine-source-impact-control (1985)
Ca 30 artiklit infraheli mõjust loomadele, lindudele ja kaladele on leitavad alajaotusest ELUSTIK