Mikro- ja nanoplasti osakeste ning bisfenool-A reostuse teke:

Reostuse tekitab pöörlevate tuugenilabade (mille massist üle 33% on plastid) pidev erosioon kuni 350 km/h kokkupõrgetel vihma/lume/rahe osakestega. Selle maht ajas sõltub tiiviku diameetrist ja ka koostisest. Nt Norra uuringus (tiiviku diameeter 130 m) leiti plastreostuse koguseks 62 kg turbiini kohta aastas (vt 1.) Kui siinsed üle 2 korra suuremad tuugenid (diameeter 280 m) eritaksid sama vähe reostust, oleks erituv kogus kokku 500x62= 31 000 kg aastas. See reostus ei settiks tööstuspargi lähiümbrusse, vaid liiguks hoovuste ja tuultega laiali üle kogu Läänemere, jõudes mikroplasti osakeste ja toksiinidena elusorganismidesse. Eelkõige kaladesse kontsentreerunud kujul jõuab ringiga ka inimeste organismi, tekitades kohati väga tõsiseid tervisekahjustusi (vt 2.).

Vt uuringuid:
1. Leading Edge erosion and pollution from wind turbine blades
2. Bisphenol A in wind turbines damages human fertility
3. Will Bisphenol A be the PFOS of Wind Energy?
4. Bisphenol-comments-and-evidence
5. Bisphenol A, F and S: The Bad and the Ugly
6. Pollution, Contaminants, Threats Posed by Industrial Wind Turbines and the Economic Realities of Offshore Wind
7. Microplastics Linked to Heart Attack, Stroke and Death
8. Quantitation and identification of microplastics accumulation in human placental specimens 
9. Bisphenol A, Bisphenol F, and Bisphenol S: The Bad and the Ugly. Where Is the Good?