Tööstuspark algaks
kaldast
ca 11 km kauguselt ning hõlmaks ligi 1400 km2 mereala (võrdluseks - Saaremaa kogupindala on ca 2700 km2). Tuugenid oleks ca 310 m kõrgused (seega nähtavad kuni 63 km kaugusele) ja neid oleks kokku ca 500 tk. Neist moodustuks Tallinna telemasti kõrgune hiiglaslik pööritav sein, mis domineeriks Saaremaa lääneranniku merevaates ca 80 km laiuse katkematu müürina, mõjutades visuaali Tagamõisast ja Vilsandi saarest kuni Sõrve sääre tipuni välja.
Rannast 11 km kaugusel asuvate, 310 m kõrguste tuugenite visuaalreostus - päevane ja öine:
Tuugenid kui öise valgusreostuse allikad (pildil nähtav efekt tuleb siin korrutada viiesajaga)
Visuaalreostuse määra näitlikuks võrdluseks:
Vaade Kuivastu sadamast Virtsu poole, keskmiselt 11 km kaugusel asuvaile tuugeneile (mida on Virtsus ca 25 tk 85 meetri kõrguseid). Punktiirjoon märgib Saaremaa lääneranda 11 km kaugusele plaanitavate ca 3,6 korda suuremate tuugenite suhtelist kõrgust (ca 500 tk 310 meetri kõrguseid):
Tuugenite nähtavus distantsilt:
Kõige häirivama visuaalse reostuse vähendamiseks on võimalik tuugeneid ruumiliselt liigendada:
Kuivõrd tuulikute visuaalmõju on üldistatult peaaegu lineaarne funktsioon nende kaugusest, siis tuleb kehtestada igale konkreetse kõrgusega tuulikugrupile e tuulepargile selle kõrgustest lähtuv lubatav lähim kaugus rannikust. Tuugenipargi visuaalmõju hinnanguklass ei tohiks olla plaanitud suuremaks kui 3. (st nähtav, ei jää tavavaatlusel märkamatuks). Kui selle mõjuklassi kaugus on 137 m kõrguste tuulikute puhul 24-32 km, siis on selge et 300-400 m kõrguste tuulikute paigutamine 10-15 km kaugusele rannikust rikuks visuaali täielikult. Seega oleks lahenduseks kaugusest sõltuva vertikaalplaneerimise rakendamine: mitte vähem kui 30 km kaugusele kuni 100 m kõrgused tuulikud, mitte vähem kui 40 km kaugusele kuni 200 m kõrgused, mitte vähem kui 50 km kaugusele kuni 300 m kõrgused jne. Seega üle 300 m kõrgused tuugenid 50-60 km kaugusele rannikust! Sellist planeerimist ei takista miski peale soovi ranna lähedusse trügimisega tööstuspargi rajamiskulusid kokku hoida ja lõppkasumit suurendada. Saksamaal kehtib näiteks nõue, et tuugenid peavad olema sellise kõrguse ja asukohaga, et neid poleks näha mererannalt, mis asub neist enam kui 45 km kaugusel.
Vaid rahast rääkides võiks küsida sedagi, kui suur on Saaremaa läänerandade vaba ja reostamata merevaate rahaline väärtus kohalike elanike ning kogu ühiskonna jaoks? Ja miks Eesti ühiskond peaks võõramaiseid suurettevõtjaid sellise rahalise väärtuse ulatuses sponsoreerima?
Kuivõrd tuulikute visuaalmõju on üldistatult peaaegu lineaarne funktsioon nende kaugusest, siis tuleb kehtestada igale konkreetse kõrgusega tuulikugrupile e tuulepargile selle kõrgustest lähtuv lubatav lähim kaugus rannikust. Tuugenipargi visuaalmõju hinnanguklass ei tohiks olla plaanitud suuremaks kui 3. (st nähtav, ei jää tavavaatlusel märkamatuks). Kui selle mõjuklassi kaugus on 137 m kõrguste tuulikute puhul 24-32 km, siis on selge et 300-400 m kõrguste tuulikute paigutamine 10-15 km kaugusele rannikust rikuks visuaali täielikult. Seega oleks lahenduseks kaugusest sõltuva vertikaalplaneerimise rakendamine: mitte vähem kui 30 km kaugusele kuni 100 m kõrgused tuulikud, mitte vähem kui 40 km kaugusele kuni 200 m kõrgused, mitte vähem kui 50 km kaugusele kuni 300 m kõrgused jne. Seega üle 300 m kõrgused tuugenid 50-60 km kaugusele rannikust! Sellist planeerimist ei takista miski peale soovi ranna lähedusse trügimisega tööstuspargi rajamiskulusid kokku hoida ja lõppkasumit suurendada. Saksamaal kehtib näiteks nõue, et tuugenid peavad olema sellise kõrguse ja asukohaga, et neid poleks näha mererannalt, mis asub neist enam kui 45 km kaugusel.
Vaid rahast rääkides võiks küsida sedagi, kui suur on Saaremaa läänerandade vaba ja reostamata merevaate rahaline väärtus kohalike elanike ning kogu ühiskonna jaoks? Ja miks Eesti ühiskond peaks võõramaiseid suurettevõtjaid sellise rahalise väärtuse ulatuses sponsoreerima?
*Artikkel visuaalsest reostusest ja vastusartikkel sellele PM
*Artikkel Saksamaa kogemustest
Loodame et Saaremaa lääneranniku kaunite loojangutega pole asjad siiski lõplikult ühel pool...
